Iseseisev ja juhendatud täiendusõpe

Iseseisev täiendusõpe ja juhendatud õppimine töökohal

 

Üldpõhimõtted

Iseseisva ja juhendatud täiendusõppe rakendamise põhimõtted on välja töötatud projekti „Kvaliteetne ja mitmekülgne täiendusõpe ülikoolide koostoos“ raames avalik-õiguslike ülikoolide koostoos. Õppevormide aluseks on elukestva õppe põhimõtted ja elupõhise õppe kontseptsioon, mille kohaselt õppija ise valib kus, kuna, miks ja kuidas soovitud teadmisi ja oskusi omandada.

Elukestva õppe kontseptsioon põhineb kolmel printsiibil. Tegemist on kogu elu kestva (life-long) ja elupõhise (life-wide) õppega, mille fookus on õppimisel (learning), mitte hariduse omandamisel (education).

Life-long viitab indiviidi õppimise ja arengu protsessile kogu elu jooksul sünnist surmani ja life-wide viitab sellele, et teadmisi omandatakse mitte üksnes formaalharidust andvates institutsioonides, vaid ka mitteformaalse õppimise käigus töökohal, kodus ja igapäevaelus [1].

Learning viitab protsessile, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused [2].

Elupõhine õpe (life-wide learning) laiendab elukestva õppe kontseptsiooni, juhtides tähelepanu õppimise ruumist ja ajast sõltumatule olemusele: õppida võib mis tahes kohas ja eluetapil. Elupõhise õppe dimensioon toob esile, et formaalne, mitteformaalne ja informaalne õpe täiendavad üksteist. See osutab, et meeldivalt, kasulikult ja nauditavalt võib õppida ja õpitaksegi pereringis, vabal ajal, ühiskondlikus elus ja igapäevases tööelus.

Euroopa Liidus üldaktsepteeritud kontseptsiooni kohaselt mõistetakse elukestva õppe all kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, eesmärgiga parandada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsusi vastavuses iseenda, kodanikkonna, ühiskonna ja/või tööturu vajadustega ning seda nii formaalsel, mitteformaalsel kui ka informaalsel kujul [3]. Elukestva õppe olulised märksõnad on sihipärasus ja pidevus. Elukestva õppe võimaluste loomine on ülikooli üks rollidest, millega panustatakse ühiskonna ja kogukonna sotsiaalsesse, kultuurilisse ja majanduslikku arengusse.

Õppimine toimub iga päev, iseasi kas me seda teadvustame või mitte. Igapäevaelus toimetulekuks on olulised kogu elu jooksul omandatud teadmised, mitte ainult koolis õpitu. Samas hinnatakse ühiskonnas peamiselt traditsiooniliselt (koolitusasutustes) omandatud haridust. Üha rohkem arvestatakse asutustes läbiviidud sisekoolitusi  ja töökohal õpitut. Samas on väga erinevaid õppimisviise, mis ei ole seotud ei formaalse haridussüsteemi ega ka töökohal õppimisega. Õpetaja roll on muutunud. Tema ülesanne ei ole mitte teadmisi kuulutada, vaid toetada nende omandamist. Õppeprotsess muutub üha enam õppijakesksemaks ja õppija (ning ka tööturu) vajadusi arvestavamaks.

Elupõhise õppe kontseptsiooni kohaselt on kõik õpitu väärtuslik ja selle arvestamine kompetentsuse hindamisel väga oluline. Oluline on toimunud/toimuvat õppimist teadvustada ja eesmärgistada, siis on võimalik ka tulemust hinnata. Oluline on eneseanalüüs ja omandatud teadmiste ning oskuste rakendamise teadvustamine, mis on aluseks ka õpitu hindamisel ja arvestamisel.

Käesoleva projekti juhendatud ja töökohal õppimisvõimaluste töörühma eesmärgiks oli välja töötada formaalset ja mitteformaalset õppevormi integreerivad põhimõtted, mis looks võimaluse ennast täiendada erialadel ja valdkondades, kus tavapärane täiendusõppe pakkumine Eestis puudub või koolituse hind on väikse sihtrühma tõttu väga kõrge. 

Arutelude tulemusena otsustati, et õppevormidena võetakse  kasutusele:

• Iseseisev täiendusõpe (self-directed learning).  Iseseisev täiendusõpe on protsess, mis saab alguse indiviidi õpivajaduse enesehindamisest iseseisvalt või kellegi abiga. Sellele järgnevad õpieesmärkide sõnastamine, õppimiseks vajalike vahendite ja koha leidmine, õpistrateegiate väljatöötamine ja rakendamine ning iseseisev õpitulemuste hindamine [4]. Käesoleva projekti raames kavandatav uus õppevorm integreerib mitteformaalse ja formaalse täiendusõppe ning lisab klassikalisele definitsioonile koostoo õppeasutusega.
• Juhendatud õppimine töökohal (work-based learning). Juhendatud õppimine töökohal integreerib formaalse ja mitteformaalse õppe, võimaldades töötaja oskusi ja teadmisi arendada läbi organisatsiooni ja õppeasutuse koostoo.  Õppeprogramm on välja töötatud lähtuvalt töötaja arenguvajadusest ja huvist ning organisatsiooni eesmärkidest. Õppimise protsess toimub töökohal, töö jaoks ja töötegevuste kaudu[5]. Käesoleva projekti raames lisanduvad eelnevalt kirjeldatud õppimise protsessile konsultatsioonid ja nõustamine ülikoolis ning hindamine toimub organisatsiooni ja ülikooli koostoos.

Mõlema õppevormi puhul kehtivad üldised põhimõtted:

• õppevormide rakendamisel on aluseks kõrgkoolis kehtestatud täiendusõppe valdkonda reguleerivad õigusaktid;
• uue teadmise omandamine peab toimuma konkreetse ülikooli õpetamis- ja kompetentsusvaldkonnas;
• täiendusõppe soovituslik maht on kuni 20 EAP poolaastas;
• vastutus õppeprotsessi juhtimisel on õppijal enesel, mis eeldab õppijalt nii motivatsiooni kui head enesejuhtimisoskust;
• õppevormid on tasulised.

Iseseisev täiendusõpe ja juhendatud õppimine töökohal maksumus

Iseseisev täiendusõpe ja juhendatud õppimine töökohal on tasulised. Õppetasu kehtestatakse vastavalt ülikoolis kehtivale korrale. Õppetasu arvestatakse kahes osas: esimene osamakse arvestatakse programmi koostamise faasi eest ja teine osamakse arvestatakse õppimise ja hindamise faaside eest. Eelnõustamise faas on tasuta ja see toimub täiendusõpet korraldavas struktuuriüksuses.

• Esimese osamakse arvestamisel lähtutakse järgnevast:
  • programmi koostamise faasis arvestatakse kuluna
    • TÕ spetsialisti tööaeg (nõustamine, vahendamine, läbirääkimine);
    • hindaja/hindamiskomisjoni tööaeg (iseseisva täiendusõppe rakendamisel) või ülikoolipoolse juhendaja tööaeg (juhendatud õppimise töökohal rakendamisel) õpiväljundite sõnastamisel, hindamismeetodite ja tasemete kirjeldamisel, vajadusel õppija olemasolevate teadmiste ja oskuste hindamisel, jms eest.
• Teise osamakse arvestamisel lähtutakse programmis kokkulepitust ja vastavalt arvestatakse kuluna:
  • õppimise faasis
    • õpinõustaja/õpioskuste e-kursuse läbiviija tööaeg;
    • TÕ spetsialisti tööaeg (programmi sisestamine, õppijaks arvamine, jms, regulaarsed kohtumised õppijaga jne);
    • hindaja/ülikoolipoolse juhendaja tööaeg konsultatsioonidele;
  • hindamise faasis
    • hindaja/hindamiskomisjoni/ülikoolipoolse juhendaja tööaeg hindamise läbiviimiseks;
    • TÕ spetsialisti tööaeg – tunnistused, protokollid jms.

[1] Krillo K, Nurmela K, Eamets R, Philips K (2010). Elukestva õppe roll turvalise paindlikkuse kujundamisel Eestis. Tartu Ülikool

[2] Krull E (2000). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. TÜ Kirjastus

[3] Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Haridus- ja Teadusministeerium

[4] Knowles MS (1975). Self-directed learning. A guide to learners and teachers. Chicago.

[5] Gray D (2001). Work-based learning, Action Learning and the Virtual Paradigm, Journal of Further & Higher Education Vol25, No3, p.316; Sobiechowska P & Maisch M (2006). Work-based learning: in search of an effective model, Journal of Educational Action Research, Vol 14 No 2, pp.267–86.